Autor: Merlin Kirbits
Kui pole teisiti märgitud, siis on käesoleva õppematerjali sisu litsentseeritud
Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 License alusel
ja videod standardse YouTube'i litsentsi alusel.
Kui pole teisiti märgitud, siis on käesoleva õppematerjali sisu litsentseeritud
Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 License alusel
ja videod standardse YouTube'i litsentsi alusel.
IDEE: referaadi valmimine kolme õppeaine ühistöö tulemusena
ÕPPEAINED: informaatika, loodusõpetus ja eesti keel
TEEMA: elundkonnad
VANUS: 4. klass
ÕPITEGEVUSE KESTVUS: 10 + 2 ainetundi
EESMÄRGID:
Õpilane:
- tutvub põhjalikult referaadi aluseks oleva teemaga;
- saab erialase kirjandusega töötamise (info otsimine, töötlemine, analüüs) kogemusi;
- arendab teabetekstidele omast korrektset kirjakeelset väljendusoskust;
- viib läbi lihtsa miniuurimuse;
- õpib teabeteksti (referaat) korrektselt juhendi järgi vormistama;
- harjutab koostööoskust ning ajaplaneerimist.
ÕPITULEMUSED:
Õpilane:
- kirjeldab inimese elundkondade ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;
- nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid;
- uurib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitlust ning analüüsib ja vormistab saadud tulemusi;
- leiab juhendamise abil tekstiloomeks vajalikku teavet ning hindab seda kriitiliselt;
- oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet nii suuliselt kui ka kirjalikult (kasutades IKT vahendeid);
- tunneb ja rakendab eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
- kasutab tekste luues ja seostades omandatud keele- ja tekstimõisteid;
- järgib tekstitöötluse põhireegleid;
- vormindab korrektselt referaadi järgmised osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatükid/alampeatükid, joonised, tabelid, kokkuvõte;
- analüüsib ja põhjendab enda/kaaslase panust rühmatöösse;
- planeerib õppimist/referaadi kirjutamist ajaliselt ja järgib seda plaani.
TEGEVUSKAVA:
1) paaride moodustamine, teemade loosimine ja tutvustamine (loodusõpetus);
2) referaadi osadega tutvumine (näited) ja meelde tuletamine, kuidas käib teksti kirjutamine arvutis (eesti keel);
3) referaadi vormistamise nõuetega tutvumine, tiitellehekülje vormistamine vastavalt näidisele (informaatika);
4) referaadi kirjutamine (loodusõpetus);
5) referaadi kirjutamine (eesti keel);
6) referaadi kirjutamine ja uurimisküsimuste kooskõlastamine õpetajaga (loodusõpetus);
7) miniuurimuse läbiviimine (kodune töö);
8) miniuurimuse tulemuste tabeliks vormistamine (informaatika);
9) referaadi kirjutamine (eesti keel);
10) referaadi lõpetamine - ühistund (kohal on informaatika, loodusõpetuse ja eesti keele õpetajad);
11) referaadi esitamine kirjalikult informaatika, eesti keele ja loodusõpetuse õpetajale (kodune töö);
12) referaadi esitamine suuliselt loodusõpetuse õpetajale (loodusõpetus);
13) referaadi (korduv)parendamine vastavalt tagasisidele (kodune töö).
Lisategevused, mida soovi korral teha:
14) ajakapsel (eesti keel);
15) Elundkondade mäng Sphero robotiga (informaatika).
ABIMATERJALID: on toodud välja iga aine juures eraldi.
HINDAMISMUDELID: on toodud välja iga aine juures eraldi. Tööd võib hinnata ja tagasisidestada õpetaja, õpilased ise võivad hindamismudeli abil anda oma tööle hinnangu või siis valitakse sõbragrupid, kes lähtuvalt hindamismudelist üksteise töid tagasisidestavad. Tagasiside põhjal on kõigil võimalik referaati kuni kokkulepitud tähtajani parendada.
LÄBIVAD TEEMAD:
Teabekeskkond – Taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Loodusaineid õppides kogutakse teavet infoallikatest, hinnatakse ning kasutatakse teavet kriitiliselt. Erinevatest allikatest (sh internetist) teabe hankimine, selle kriitiline hindamine ja kasutamine on ka eesti keele aine teadmiste laiendamise kui ka tekstiloome eelduseks.
Tehnoloogia ja innovatsioon – Taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Loodusainetes rakendatakse läbivat teemat IKT vahendite kasutamise kaudu aineõpetuses. Eesti keele õpiülesannete lahendamiseks kasutatakse teadlikult infoühiskonna võimalusi, õpilasi suunatakse alternatiivseid lahendusi otsima, oma ideid ellu rakendama.
ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE:
INFORMAATIKA
Õpipädevus – Informaatikatundides tegeletakse kaasaegse õpipädevuse kujundamisega digitaalses keskkonnas. Sinna alla käivad nii info otsimise, töötlemise, analüüsi ja esitlemise oskused kui ka koostöös teadmusloome, oma õppimise kavandamise ja hindamise, formaalse ja mitteformaalse õppe sidumise jpm oskused.
Suhtluspädevus – Õppes toetatakse korrektse informaatikaalase terminoloogia valdamist ja kasutamist õpilaste omavahelises suhtluses ja koolitöödes. Informaatikaõpetajal on soovitatav teha koostööd eesti keele õpetajaga, et tagada õpilastele jõukohaste teemade valik tekstiloomet sisaldavate tööde jaoks, aga ka et hinnata õpilaste tekstide õigekeelsust ja keelelist väljendusrikkust.
LOODUSÕPETUS
Õpipädevus – Erinevate õpitegevuste kaudu arendatakse probleemide lahendamise ja uurimusliku õppe rakendamise oskust: õpilased omandavad oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, plaanida ja teha katseid või vaatlusi ning koostada kokkuvõtteid.
Suhtluspädevus – Õppes on tähtsal kohal loodusteadusliku info otsimine erinevatest allikatest, sh internetist, leitud teabe analüüs ja tõepärasuse hindamine. Olulisel kohal on vaatlus- ja katsetulemuste korrektne vormistamine ning kokkuvõtete kirjalik ja suuline esitus. Ühtlasi arendavad kõik loodusained vastavatele teadusharudele iseloomulike mõistete ja sümbolite korrektset kasutamist nii abstraktses teaduslikus kui ka konkreetses igapäevases kontekstis.
EESTI KEEL
Õpipädevus – Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.
Suhtluspädevus – Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust, suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele.
ÕPPEAINED: informaatika, loodusõpetus ja eesti keel
TEEMA: elundkonnad
VANUS: 4. klass
ÕPITEGEVUSE KESTVUS: 10 + 2 ainetundi
EESMÄRGID:
Õpilane:
- tutvub põhjalikult referaadi aluseks oleva teemaga;
- saab erialase kirjandusega töötamise (info otsimine, töötlemine, analüüs) kogemusi;
- arendab teabetekstidele omast korrektset kirjakeelset väljendusoskust;
- viib läbi lihtsa miniuurimuse;
- õpib teabeteksti (referaat) korrektselt juhendi järgi vormistama;
- harjutab koostööoskust ning ajaplaneerimist.
ÕPITULEMUSED:
Õpilane:
- kirjeldab inimese elundkondade ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;
- nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid;
- uurib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitlust ning analüüsib ja vormistab saadud tulemusi;
- leiab juhendamise abil tekstiloomeks vajalikku teavet ning hindab seda kriitiliselt;
- oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet nii suuliselt kui ka kirjalikult (kasutades IKT vahendeid);
- tunneb ja rakendab eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
- kasutab tekste luues ja seostades omandatud keele- ja tekstimõisteid;
- järgib tekstitöötluse põhireegleid;
- vormindab korrektselt referaadi järgmised osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatükid/alampeatükid, joonised, tabelid, kokkuvõte;
- analüüsib ja põhjendab enda/kaaslase panust rühmatöösse;
- planeerib õppimist/referaadi kirjutamist ajaliselt ja järgib seda plaani.
TEGEVUSKAVA:
1) paaride moodustamine, teemade loosimine ja tutvustamine (loodusõpetus);
2) referaadi osadega tutvumine (näited) ja meelde tuletamine, kuidas käib teksti kirjutamine arvutis (eesti keel);
3) referaadi vormistamise nõuetega tutvumine, tiitellehekülje vormistamine vastavalt näidisele (informaatika);
4) referaadi kirjutamine (loodusõpetus);
5) referaadi kirjutamine (eesti keel);
6) referaadi kirjutamine ja uurimisküsimuste kooskõlastamine õpetajaga (loodusõpetus);
7) miniuurimuse läbiviimine (kodune töö);
8) miniuurimuse tulemuste tabeliks vormistamine (informaatika);
9) referaadi kirjutamine (eesti keel);
10) referaadi lõpetamine - ühistund (kohal on informaatika, loodusõpetuse ja eesti keele õpetajad);
11) referaadi esitamine kirjalikult informaatika, eesti keele ja loodusõpetuse õpetajale (kodune töö);
12) referaadi esitamine suuliselt loodusõpetuse õpetajale (loodusõpetus);
13) referaadi (korduv)parendamine vastavalt tagasisidele (kodune töö).
Lisategevused, mida soovi korral teha:
14) ajakapsel (eesti keel);
15) Elundkondade mäng Sphero robotiga (informaatika).
ABIMATERJALID: on toodud välja iga aine juures eraldi.
HINDAMISMUDELID: on toodud välja iga aine juures eraldi. Tööd võib hinnata ja tagasisidestada õpetaja, õpilased ise võivad hindamismudeli abil anda oma tööle hinnangu või siis valitakse sõbragrupid, kes lähtuvalt hindamismudelist üksteise töid tagasisidestavad. Tagasiside põhjal on kõigil võimalik referaati kuni kokkulepitud tähtajani parendada.
LÄBIVAD TEEMAD:
Teabekeskkond – Taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Loodusaineid õppides kogutakse teavet infoallikatest, hinnatakse ning kasutatakse teavet kriitiliselt. Erinevatest allikatest (sh internetist) teabe hankimine, selle kriitiline hindamine ja kasutamine on ka eesti keele aine teadmiste laiendamise kui ka tekstiloome eelduseks.
Tehnoloogia ja innovatsioon – Taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Loodusainetes rakendatakse läbivat teemat IKT vahendite kasutamise kaudu aineõpetuses. Eesti keele õpiülesannete lahendamiseks kasutatakse teadlikult infoühiskonna võimalusi, õpilasi suunatakse alternatiivseid lahendusi otsima, oma ideid ellu rakendama.
ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE:
INFORMAATIKA
Õpipädevus – Informaatikatundides tegeletakse kaasaegse õpipädevuse kujundamisega digitaalses keskkonnas. Sinna alla käivad nii info otsimise, töötlemise, analüüsi ja esitlemise oskused kui ka koostöös teadmusloome, oma õppimise kavandamise ja hindamise, formaalse ja mitteformaalse õppe sidumise jpm oskused.
Suhtluspädevus – Õppes toetatakse korrektse informaatikaalase terminoloogia valdamist ja kasutamist õpilaste omavahelises suhtluses ja koolitöödes. Informaatikaõpetajal on soovitatav teha koostööd eesti keele õpetajaga, et tagada õpilastele jõukohaste teemade valik tekstiloomet sisaldavate tööde jaoks, aga ka et hinnata õpilaste tekstide õigekeelsust ja keelelist väljendusrikkust.
LOODUSÕPETUS
Õpipädevus – Erinevate õpitegevuste kaudu arendatakse probleemide lahendamise ja uurimusliku õppe rakendamise oskust: õpilased omandavad oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, plaanida ja teha katseid või vaatlusi ning koostada kokkuvõtteid.
Suhtluspädevus – Õppes on tähtsal kohal loodusteadusliku info otsimine erinevatest allikatest, sh internetist, leitud teabe analüüs ja tõepärasuse hindamine. Olulisel kohal on vaatlus- ja katsetulemuste korrektne vormistamine ning kokkuvõtete kirjalik ja suuline esitus. Ühtlasi arendavad kõik loodusained vastavatele teadusharudele iseloomulike mõistete ja sümbolite korrektset kasutamist nii abstraktses teaduslikus kui ka konkreetses igapäevases kontekstis.
EESTI KEEL
Õpipädevus – Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.
Suhtluspädevus – Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust, suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele.
